Eesti iseseisvuse algaegadel aeti teid lahti kolmnurksete järelveetavate puitsahkadega. Neid võisid hobuste asemel vedada ka ükskõik millised mootorsõidukid.
Eesti Maanteemuuseumi teadur Andres Seene kirjutab raamatus „Eesti teerajajad“, et esimese tänapäevase lükatava lumesaha Eestis sai 1927. aasta lõpul enda valdusse Harju maavalitsus. Sahk mudelinimega Ambra oli valmistatud Rootsis ASi Vägmaskiner tehases ning oli mõeldud veoauto külge kinnitamiseks. Harju maavalitsus hakkas sahka katsetama Tallinna–Nõmme ja Tallinna–Loksa teede lahtihoidmisel.
Sada aastat tagasi kogus Eesti maanteedel hoogu omnibussibuum. Kuigi bussiäri katsetusi oli tehtud varemgi, jäid paljud liinid sestpeale püsivalt töötama. Teede kehv seis ja inimeste alalhoidlik suhtumine panid julged ettevõtjad tõsiselt proovile.