Kas Eesti talumees oli põline rikas?
Kalli maahinna tõttu oli Lõuna-Eesti talunike vara väärtus 20. sajandi alguses võrreldav Rootsi talupidajate omaga. Selsamal põhjusel lasus taludel suur väljaostuvõlg, mis sundis taluperet sageli elama peost suhu.
Kui põline abjakas ja Losu talu peremees Jaan Iir 1894. aastal suri, hindasid talu vara üles kirjutanud vallakohtunikud tema pärandi puhasväärtuseks 39 085 rubla. Sellest kolmandiku moodustasid maa ja mets, kümnendiku inventar ning ülejäänu sularaha ja võlanõuded.
Seotud lood
Talurahvas on aastasadu rüganud mõisa põllul, ent igatsenud alati oma maa järele. Kui sünnib Eesti riik, pole seega põletavamat küsimust kui inimeste maanälja kustutamine. 1919. aasta oktoobris jõustuski seadus, mis innustas mehi Vabadussõtta minema ning täitis lõpuks kümnete tuhandete talupoegade unistuse saada endale oma talukoht.
Koos talude päriseksostmisega paraneb maarahva iseteadvus ja jõukamad peremehed otsustavad vanamoelises rehetares elamisele punkti panna. Selle asemel kerkivad 19. sajandi teises pooles uued elumajad, mida mõisate eeskujul häärberiteks kutsutakse ja kus kõiges saksu matkida püütakse.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele