Esimesest ilmaennustajast sai Suurbritannia kritiseerituim mees
Sajandeid olid ägedad tormid Briti rannikuvetes kaost põhjustanud. Meremehed uppusid ja hiigelvarandused läksid põhja. Admiral Robert Fitzroy märkas, et katastroofe saanuks hõlpsasti vältida. 1861. aastal avaldas ta ajaloo esimese ilmaprognoosi. Peagi pärast seda sai temast riigi kõige kritiseeritum mees.
Kõik oli näiliselt nii nagu ikka, kui britid 1. augustil 1861 ajalehe The Times avasid, et päevauudiseid lugeda. Uuriti artikleid alamkoja otsustest ja arengutest finantsmaailmas ning elutubades levis sooja trükivärvi hõng. Üks ajalehe viimastest lehekülgedest peitis aga tõelist uudist. Paljud lugejad ajasid silmad pärani, kui nad lugesid uskumatut teadet: „Ilm, nagu see ilmselt järgmisel kahel päeval on. Riigi põhjaosas: mõõdukas läänetuul ja selge ilm. Läänes: mõõdukas edelatuul ja selge ilm. Lõunas: värske läänetuul ja selge ilm.“
Seotud lood
Tuletornide ja loodusjõudude vahelises võitluses on kord peal üks ja siis jälle teine, kuid lõpuks ometi õnnestub brittidel Plymouthi kanti tormikindel majakas rajada.
Meremehe üks suuremaid hirme on sattuda tormise ilmaga hätta ja tunda, kuidas lained laevakere tükkideks purustavad. 1824. aastal otsustas üks entusiast karile jooksnud laevale appi minna ja sellega pandi alus ajaloo esimesele päästeteenistusele. Need mehed riskisid teiste elu nimel enda eluga.
1941. aasta kevadel, kui Saksamaal olid lahingukorda saadud 381 mm kahuritega lahingulaevad Bismarck ja Tirpitz, tekkis Saksa laevastiku juhatusel mõte saata Atlandile sõjalaevade koondis. Teel sinna märkasid sakslasi aga britid.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele