Ekstsentriline leiutaja Nikola Tesla on juba silma paistnud mitme teedrajava leiutisega, kui ta võtab 1901. aastal käsile oma teadlasekarjääri kõige suurejoonelisema ja tähelepanuäratavama projekti. Ta kavatseb hakata elektrienergiat edastama õhu kaudu.
Ühe Long Islandil asuva põllu mullast võrsub hiiglaslik seenekübar, mis näib pärinevat teisest maailmast. On aasta 1901. Kohalikud elanikud jälgivad imestusega, kuidas see iseäralik ehitis iga päevaga kõrgemaks kerkib. Keegi ei kahtle, et midagi suurt on teoksil. Rajatise taga on nimelt teadlane Nikola Tesla – ekstsentriline geenius, kelle nimel on juba mitu tervet maailma raputanud avastust. Nüüd liiguvad kuulujutud, et tumedate aukus silmade ja hooldatud vuntsidega ning hästi riietatud teadusmees kavatseb veel kord iseennast ületada.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Frank Shuman, kes pelgas maailma sõltuvust söest ja naftast, ehitas 1913. aastal ajaloo esimese päikeseelementide süsteemi. Shuman oli oma ajast nii palju ees, et see sai talle saatuslikuks.
Vana-Kreeka teadlane õppis tuult ära kasutama juba 2000 aastat tagasi. Umbes 700 aastat hiljem avastasid pärslased, et tuuleenergia abil saab muuta oma elu lihtsamaks.