Bulgaarlaste tapja tõstis Ida-Rooma keisririigi taas jalule
Keiser Basileios II päris laguneva riigi. Ta õppis hästi sõdima ning suutis relva jõul riigi taas üles putitada. Võit põlisvaenlaste bulgaarlaste üle andis keisrile verise hüüdnime Bulgaroktonos – bulgaarlaste tapja.
Sõjast väsinud idaroomlaste rännakukolonn liigub aeglaselt mööda Bulgaaria lääneosa tolmuseid teid. Pärast kiiruga alustatud ja ebaõnnestunud sõjakäiku põlisvaenlase Bulgaaria vastu on keiser Basileios II juhitud väeüksused taganemas. 986. aasta 17. augusti koidikul lähenevad nad kitsale mäekurule, mida nimetatakse Traianuse väravaks. Kuru on viimane tõsine takistus teel koju riigi pealinna Konstantinoopolisse.
Seotud lood
Ida-Rooma impeeriumi vaevasid algusest peale võimuvõitlused ja kurnavad kodusõjad. Raskustest hoolimata püsis Bütsants tänu tõhusale diplomaatiale ning riigi ja kiriku selgele vahekorrale üle tuhande aasta.
Karmid viikingid moodustasid sajandeid Bütsantsi keisri ihukaitse. Oma pikavarreliste kirvestega kaitsesid nad teda vandenõulaste eest ja surmasid riigi vaenlasi lahinguväljal. Tänutäheks teenistuse eest nautisid nad Konstantinoopoli suurlinnaelu ja rikkusi.
6. sajandil eKr tõusis Kyros Suur toona veel tähtsusetu vasallriigi Pärsia troonile. Oma vallutustega lõi ta võimsa impeeriumi, mis hõlmas tohutut maa-ala.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele