Ajaloolased pole ühel meelel selles, miks Habsburgide keiser Karl V 16. sajandi keskpaigas troonist loobus. Karl V-l oli vaenlasi paljudes ringkondades, kuid üks fiasko võis tema otsust määravalt mõjutada. Ta sai 1552. aastal lõplikult lüüa protestantidelt, misjärel ta tõmbus riigivalitsemisest tagasi ja andis keisritiitli oma pojale.
Karl XII jumaldas sõdimist, kuid tema kergemeelsus läks Rootsile maksma suurriigi positsiooni. Selmet Poltava all saadud kaotusest õppida, põgenes sõjakuningas 1709. aastal luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde.
Habsburgide dünastia keeldus suurt võimu ja rikkust teistega jagamast ning püüdis kõike suguvõsas hoida. Sugulusabielude tõttu esines perekonnas moondunud lõuga, kõverat selgroogu ja munandite puudumist.