„Peale pikka põuda tundus õhk haruldaselt värskena. Aiaviljadele oli see lühikenegi vihm päris hädavajaliseks kosutuseks,“ sedastas Virulane.
Samas tegi pikne ka kahju ning rikkus telefonid Nortsu veskis ja Luuri talus, samuti mitmel pool maal.
Sadu tuli läänest ja liikus itta ning kõige suurema sahmaka sai Virumaa lõunaosa. Nii sai ajalehe vahendusel teada, et Tamsalu kandis peksis sadu rukkipõllud segamini.
Maakonna põhjaosa jäi aga sajust puutumata ning vihma piir läks Arkna tagant. Vihula ja Võsu ei saanud tilkagi, nagu tegelikult kogu mereäärne.
„Vihmapuudus ähvardabki põldudele õige kardetavaks kujuneda. Kõrgematel maadel on ristikhein kõrbenud, suvivilja orased maa küljes kinni ja rukis kisub palavuse tõttu juba valkjaks. Ka metsahein jäeb kängu. Kui põud kestab, muutub seisukord kohati juba päris kartust äratavaks.
Jaanipäevane vihm Lõuna-Virumaal parandab mõndagi. Aga tuhk-kuivale põllupinnale on tunnipikune tugevamgi vihm veel vähe,“ kirjutas Virulane.
Ei ole aastad ikka päris vennad. Kui saaks, siis küll teeks vahetuskaupa 1930. aasta juuniga, kuigi praeguseks on kuu juba peaaegu läbi. Ja väike lootusekiir, et järgmisel nädalal läheb veidi paremaks, on ilmajaama poolt antud. Väikeseks lohutuseks selle eest, et rahakotil läheb järgmisel nädalal raskemaks.
Lääne-Virumaa Uudised
lõpetab 30. juunil tegevuse eraldi uudisveebina. Meie ajakirjanik Andres Pulver jätkab Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondendina. Äripäevas ilmuvaid Lääne-Virumaad puudutavaid artikleid saad mugavalt lasta saata enda postkasti
funktsiooni “Minu Äripäev” abil, kui valid seal märksõnaks “Lääne-Virumaa”. Selle võimaluse kasutamiseks ei pea olema Äripäeva tellija.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!