Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas tähistati hingedeaega keskaegses Tallinnas?
Õitsvas hansalinnas Tallinnas oli kombeks pime ja porine viinakuu üpris lustiliselt üle elada. Erinevalt nüüdisajast olid pikad, valged ja ilma poolest soodsad suvepäevad kulunud mitte puhkamise, vaid pingsa töötegemise tähe all. Alles kesksügisel jõudis lõpuks kätte kauaoodatud aeg, mis oli otse kui loodud pidude pidamiseks.
Loe AI kokkuvõtet
Keskaegne tallinlane – millisesse sotsiaalsesse klassi ta siis ka parasjagu ei kuulunud – sai juba alates Miikaeli päevast ehk mihklipäevast, 29. septembrist, pisut hinge tagasi tõmmata. Heitlike sügisilmade tõttu muutus kaubalaevade sõidugraafik üha ettearvamatumaks ning laevade saabumised-lossimised-väljumised aina harvemaks, kuni lõppesid sootuks.
Seotud lood
Täna on hingedepäev. Vanad eestlased pidasid pigem hinedeaega, mil pikkadel sügisõhtutel-öödel lahkunud esivanemate hingi koju oodati. Mine tea, ehk on ka alljärgnevad lood just hingedega seotud.
21. sajandi eestlasel peavad jõululaual kindlasti olema verivorstid, hapukapsas ja piparkoogid. Toidu kõrvalt ei puudu muidugi ka glögi. Mida aga sõid ja jõid meie esivanemad?
Sajandeid peeti kristlikus Euroopas kõige hullemaks patuks seda, kui inimene endalt elu võttis. Kuigi süüdlane võis juba ammu surnud olla, sai ta ikkagi kõige karmima seaduses ettenähtud karistuse.
Jõgevamaal asuva Palamuse Püha Bartholomeuse kiriku peaukse restaureerimise käigus avastati sellelt kullatise jälgi, kirjutab ajaleht Vooremaa.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
3
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele