Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vanade eestlaste jõululaud - süüa nii, et vats pungil
21. sajandi eestlasel peavad jõululaual kindlasti olema verivorstid, hapukapsas ja piparkoogid. Toidu kõrvalt ei puudu muidugi ka glögi. Mida aga sõid ja jõid meie esivanemad?
Loe AI kokkuvõtet
Eesti jõulukombed on viimase 150 aastaga väga oluliselt muutunud. Tänapäeval kombestiku kõige olulisemaks osaks olevad sümbolid, nagu jõulukuusk, jõuluvana, päkapikud, kingitused ja piparkoogid, on tegelikult kõik üsna hilised nähtused, mis seostusid meie pühadega linliku kultuuri levimisega alles 20. sajandi jooksul.
Seotud lood
Vanausuliste jõulude juurde kuulusid ka mängud. Neid mängisid kõik, soost ja vanusest olenemata.
Ajalugu kordab ennast. Või tammub ta hoopis paigal. 1930. aasta jõulusõnum kõlab ülimalt aktuaalsena ka 95 aastat hiljem, aastal 2025.
16. sajandi jõululaupäeva iseloomustas eeskätt ärevus. Jõulurõõmu tuli talitseda, sest jõululaupäeval kuulus võim pahuratele ja nõudlikele maa-alustele.
Perekond oli baltisakslastele mitte üksnes eraeluline tagala, vaid ka sotsiaalne turvavõrgustik, mis kindlustas poliitilise ja majandusliku mõju. Noorte abielud olid ühtlasi suguvõsade liidud. Paljud arhailised kombed säilisid baltisakslastel kuni nende rahvakillu ajaloo lõpuni.
Viasat History viib sind ajarännakule läbi maailma kõige põnevamate lugude – alates kadunud tsivilisatsioonidest ja iidsetest saladustest kuni vapustavate teadusavastusteni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele