21. sajandi eestlasel peavad jõululaual kindlasti olema verivorstid, hapukapsas ja piparkoogid. Toidu kõrvalt ei puudu muidugi ka glögi. Mida aga sõid ja jõid meie esivanemad?

- Jõulupühade laud oli talupere argipäevase söömaaja kõrval väga rikkalik.
- Foto: Eesti Vabaõhumuuseum
Eesti jõulukombed on viimase 150 aastaga väga oluliselt muutunud. Tänapäeval kombestiku kõige olulisemaks osaks olevad sümbolid, nagu jõulukuusk, jõuluvana, päkapikud, kingitused ja piparkoogid, on tegelikult kõik üsna hilised nähtused, mis seostusid meie pühadega linliku kultuuri levimisega alles 20. sajandi jooksul.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vanausuliste jõulude juurde kuulusid ka mängud. Neid mängisid kõik, soost ja vanusest olenemata.
Ajalugu kordab ennast. Või tammub ta hoopis paigal. 1930. aasta jõulusõnum kõlab ülimalt aktuaalsena ka 95 aastat hiljem, aastal 2025.
16. sajandi jõululaupäeva iseloomustas eeskätt ärevus. Jõulurõõmu tuli talitseda, sest jõululaupäeval kuulus võim pahuratele ja nõudlikele maa-alustele.
Perekond oli baltisakslastele mitte üksnes eraeluline tagala, vaid ka sotsiaalne turvavõrgustik, mis kindlustas poliitilise ja majandusliku mõju. Noorte abielud olid ühtlasi suguvõsade liidud. Paljud arhailised kombed säilisid baltisakslastel kuni nende rahvakillu ajaloo lõpuni.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.