Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tulevased kuulsused said Tartu ülikoolis õppides tunda kartserimõnusid
Aktiivset tudengielu elanud üliõpilane võis kergesti sattuda ka ülikooli kartserisse.
Esimene eesti soost kirjanik Kristjan Jaak Peterson (1801–1822) jõudis oma lühikese elu jooksul õppida kolm semestrit Tartu ülikoolis. Tema ülikooliajast on allikaid vähe säilinud, ent vanast karistusraamatust ning ülikooli kohtu materjalidest võib lugeda, kuidas 1819. aasta 30. juuli öösel nabis Tartu linna patrull tänaval kinni usuteaduse üliõpilased Christian Jacob Petersohni Riiast ning Ferdinand Friedrich Vierhuffi (1800–1820) Kuramaalt, põhjuseks nende väidetav ebasünnis käitumine.
Seotud lood
Erinevalt tänapäevast tuli Tartu ülikooli tudengil kuni 20. sajandi alguseni arvestada võimalusega, et kordasaadetud pahateo eest võib kool talle määrata aresti kinnipidamiskambris ehk kartseris. Karistus võis kesta mõnest päevast kuni mitme nädalani. Tudengid pidid järgima palju reegleid, mille täitmist kontrolliti erilise hoolega.
Tartu üliõpilane kartseris (19. sajandi lõpp, Eberhard Krausi sulejoonistuse järgi.)
Tartu ülikooli peahoone pööningul asub väike salapärane ruum, mis on mälestus ajast, mil koolil oli omaette kohtusüsteem. 19. sajandil jõudsid töötajate ja tudengite kergemad süüteod ülikooli kohtu ette ning vahel tuli üleannetutel tudengitel aega veeta ka peahoone pööningul arestikambris.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
3
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele