Millal hakkasime õhupalle täis puhuma?
Kirjalikult dokumenteeritud esmakordne kummist õhupalli kasutamine leidis aset Briti füüsiku ja keemiku Michael Faraday laboris 1824. aastal. Faraday asetas kaks kummikihti üksteise peale ja puistas nende vahele kleepumise vältimiseks jahu. Seejärel sulatas ta servad kokku, misjärel täitis õhupalli vesinikuga, et seda eksperimendis kasutada.
Juba aasta hiljem oli ettevõtlik Inglise kummikaupmees Thomas Hancock teinud pehmest kummist pallid igaühele kättesaadavaks asjaks. Briti kummitööstuse rajaja Hancock müüs õhupalle pakis, milles oli pudel vedela kummiga ja prits selleks, et ostja saaks õhupalli valmis teha. Õhupalli valmistamiseks oli esmalt vaja teha kaks kummist poolkera, mille servad tuli seejärel kokku asetada ja siis neid kõvasti hõõruda, et kumm muutuks ühenduskohast elastseks ja kleepuks kokku.
Seotud lood
1. novembril 1952 olid ameeriklased tunnistajaks suurimale plahvatusele, mille inimene oli seni korraldanud. Lõhati vesinikupomm, mille kõrval oli Hiroshimale heidetud aatomipomm kõigest väike sutsakas.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele