Kes leiutas kiirliimi?

Kiirliim valmis juhuslikult. Teise maailmasõja ajal eks­perimentee­risid USA teadla­sed keemiliste materjalidega, et valmistada USA sõjaväe jaoks plastsihikuid. Töö käigus lõid nad kleepuva massi, mis kleepus väga tüütult absoluutselt igasuguse labori inventari külge ega tahtnud sealt enam maha tulla. Nende saadud aine oli tsüano­akrülaat, mida polnud üldse võimalik töödelda ega vormida, ning seepärast jäeti see sinnapaika.

Mõni aasta hiljem – 1951. aastal – tegeles üks eelmainitud projektis osalenud keemik Harry Coover hoopis teise projektiga, mille eesmärk oli luua lennu­ki kokpiti jaoks plastist aknaklaasid. Siis meenuski talle uuesti vana kleepuv mass ning ta otsustas sellega eksperimenteerida. Coover täheldas, et materjal kleepus kõigile pindadele olenemata temperatuurist ja rõhust. Samuti oli kokkuliimunud koht niivõrd tugev, et ei Harry Coover ega kolleegid, kellel ta palus seda teha, ei suutnud kokkukleepunud pinda­sid lahti rebida.