Kiirliim valmis juhuslikult. Teise maailmasõja ajal eksperimenteerisid USA teadlased keemiliste materjalidega, et valmistada USA sõjaväe jaoks plastsihikuid. Töö käigus lõid nad kleepuva massi, mis kleepus väga tüütult absoluutselt igasuguse labori inventari külge ega tahtnud sealt enam maha tulla. Nende saadud aine oli tsüanoakrülaat, mida polnud üldse võimalik töödelda ega vormida, ning seepärast jäeti see sinnapaika.
Mõni aasta hiljem – 1951. aastal – tegeles üks eelmainitud projektis osalenud keemik Harry Coover hoopis teise projektiga, mille eesmärk oli luua lennuki kokpiti jaoks plastist aknaklaasid. Siis meenuski talle uuesti vana kleepuv mass ning ta otsustas sellega eksperimenteerida. Coover täheldas, et materjal kleepus kõigile pindadele olenemata temperatuurist ja rõhust. Samuti oli kokkuliimunud koht niivõrd tugev, et ei Harry Coover ega kolleegid, kellel ta palus seda teha, ei suutnud kokkukleepunud pindasid lahti rebida.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
1. novembril 1952 olid ameeriklased tunnistajaks suurimale plahvatusele, mille inimene oli seni korraldanud. Lõhati vesinikupomm, mille kõrval oli Hiroshimale heidetud aatomipomm kõigest väike sutsakas.
Asbest on mineraal, mis talub kuumust. Seetõttu hakati seda tööstuses kasutama kõikjal, alates röstritest kuni madratsiteni. Kui arstid avastasid, et peenekiuline asbest on eluohtlik, üritasid ettevõtted tõde varjata.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.