Gooti stiilis katedraalid olid justkui Euroopa püramiidid
Vähesed suudavad mööduda gooti katedraalist, imestamata selle üle, kuidas keskaegsetel ehitusmeistritel õnnestus rajada nii uhke hoone. Vastus peitub uutes ehitusmeetodites ja hoolikas planeerimises.
Juunikuu 11. päev 1144. issanda aastal oli ajalooline mitte ainult Pariisi põhjaosa Saint-Denis’ kloostrile, mis tol päeval õnnistas sisse oma uue kiriku, vaid ka kogu Euroopale. Kloostriülem ehk abt Suger oli kutsunud kuninga, peapiiskopi ja muud ülikud kloostrikiriku pühitsemisele. Kõik kohalolijad olid uuest ehitisest elevil, kuna katedraal oli rajatud uudses kerges ja õhulises stiilis, mis oli teravas kontrastis seni tuntud madalate ja pimedate romaani kirikutega.
Seotud lood
Bütsantsi keiser soovis ehitada kiriku, mis jätaks inimestel jahmatusest suu ammuli. Hagia Sophia katedraaliga see tal õnnestuski. Kirik, mis on seni üks maailma suurejoonelisimaid ehitisi, püstitati kuue aastaga. See on üle elanud maavärinad, ristisõdijate rüüstamise ja osmanite vallutusretke.
Koos Jumalaema kiriku katusetaladega kadus tükike keskaega.
Keskaegne kirik ei olnud sugugi naljavaene koht. Kiviraidurid dekoreerisid kirikuid irooniliste, tögavate ja vahel isegi riivatute kivikujudega, mis tänapäeval trükimusta ei kannataks. Keskaegsed kirikumehed aga läksid nende naljadega kaasa.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele