Moodne Eesti perenaine oli õppinud kodumajanduskunsti
1920. ja 1930. aastail tõusis au sisse teadlik perenaine, kes oli kodumajanduskunsti õppinud spetsiaalsetel kursustel. Oma majapidamises juurutas ta võimaluse korral euroopalikke uuendusi, kuid kehtestas ka range korra.
Elatustaseme kiire tõus ja elamuehitusbuum tõi 1920.–1930. aastate Eestis kaasa koduse elukvaliteedi paranemise. Kui iseseisva vabariigi algusaastail olid kaks kolmandikku linnakorteritest kööktoad ja ühetoalised korterid, siis Teise maailmasõja eelõhtul oli standardiks kujunenud kahe-kolmetoaline köögiga korter. Maale kerkis umbes 70 000 uut elumaja ja hoogsalt ajakohastati vanu taluhooneid.
Esimene maailmasõda muutis peaaegu kõiki eluvaldkondi. Järsk pööre toimus ka moes: ikooniks tõusis seninägematu figuuri ja soenguga naine. Noores Eesti Vabariigis katsuti samuti ajaga sammu pidada.
Eesti-aegse linnainimese ideaalkodu pidi näima igas mõttes uudne ja vaba ajaloolistest eeskujudest. Sel ajal juurdus mitu kodukujunduse põhimõtet, mis on tänaseni au sees.
Nõukogude kaubandusvõrk ei suutnud piisavalt rahuldada elanike vajadusi, mistõttu tuli tihti ise leiutada, ehitada, parandada ... ka hoidistada, sest poelettidel oli valik üksluine. Keldritesse ja sahvritesse varutud tagavarad rikastasid kesist toidulauda ning olid ühtlasi iga perenaise uhkus.