Esimesed mehaanilised kellad olid ebausaldusväärsed. Ajapikku muutus kell täpsemaks ja hakkas inimeste elu valitsema. Ajast sai kaup, mida võis osta ja müüa.
Esimestes kristlikes kirikutes karjusid preestrid valju häälega, peksid lauajuppe kokku või puhusid pasunaid, et kutsuda usklikke palvele. Umbes 1600 aastat tagasi tuli üks piiskop heale mõttele.
Esimestel mehaanilistel kelladel oli ainult üks osuti ning aastatuhandeid olid minutid ja sekundid enamikule inimestest täiesti tundmatud. 19. sajandil nõudis uus leiutis aja täpsemat arvestamist.
1834. aastal hävitas suur tulekahju Suurbritannia parlamendihoone pea täielikult ning linn jäi ilma ühest maamärgist. See aga andis võimaluse ehitada midagi uut. Big Beni kellatorni rajamine kulges raskelt – ajagraafikust mindi üle, kell käis valesti ning torn pragunes ikka ja jälle.