Briti ajaloolane Lynn White väitis juba 1962. aastal, et ader on inimese kõige murrangulisem leiutis. Suure tõenäosusega oli tal õigus. See, et sai kultiveerida suures koguses taimi, võimaldas tsivilisatsioonidel võrsuda ja suurriikidel kasvada.
Kuni 20. sajandi esimese veerandini kasutati Baltimaade teede hooldamisel odavat lahendust – see tehti kohustuseks maaomanikele ja põllumeestele. Talurahva kasutada olnud vahendid olid lihtsad, töö aga aeganõudev ja väheefektiivne. 1926. aastal Rootsist prooviks hangitud esimesed kaks Bitvargeni teehöövlit said teerajajaks – nii otseses kui ka kaudses mõttes.
Inimene on sajandeid tassinud taimi mandrilt mandrile. Kahjuks pole kõik ümber kolitud taimed käitunud nii, nagu inimene eeldas. Sisserändajad võtavad enda alla üha suuremaid alasid ja lämmatavad oma teel kõik muu.