Miks mõõdame laeva kiirust sõlmedes?
Cutty Sark oli 1869. aastal, mil see ehitati, üks kiireimaid purjelaevu – tippkiirus oli 17,5 sõlme.
Kuni 19. sajandi keskpaigani mõõdeti laeva kiirust nn logiliiniga. Köiele tehti iga 47 jala ja 3 tolli (14,40 meetrit – toim) tagant sõlm ning selle otsa kinnitati veepinnal ankruna toimiv halg, tünn vms. Ujuk koos köiega visati üle parda ning samal hetkel pandi käima liivakell. Laeva kiirus oli nii suur, kui mitu sõlme suutis ujuk tekilt 28 sekundiga (standardse liivakella aeg) vette sikutada. Ajapikku muutus sõlm samatähenduslikuks meremiiliga tunnis. Rahvusvahelisel konverentsil 1928. aastal otsustati, et keskmise meremiili pikkus on 1852 meetrit, mis võrdub meridiaani kaareminuti pikkusega laiusel 45°.
Seotud lood
Suurbritannia kuulsaim klipper oli Cutty Sark, mille käes oli riigi kiireima laeva rekord kümme aastat.
Tuukrid tõid üles tervelt säilinud telegraafi, mis oli mere põhjas lebanud 102 aastat.
Plimsolli märk pidi ära hoidma kaubalaevade ülelastimise. Kaubalaeva kerele joonistatud Plimsolli ketta horisontaalne joon näitas suvise lastiveeliini suurimat lubatud kõrgust.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Viimased lood
Sõda
3
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Arvo Pärdile pühendatud Rakvere muusikamaja sünni taust
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele