Koroonapandeemia ettekäändel kehtestatud liikumispiirangud vallandasid Euroopas suure kudumispalaviku. Kunagi oli kudumine nii tähtis, et selle käsitöö tegijatel oli koguni oma tsunft. Neitsi Maarjatki kujutati kudumisvardaid klõbistamas.
Keskajal pidi kudujasell oma sellitöö esitlemisel kandma omakootud villast mütsi ja sõrmkindaid. Esimese maailmasõja ajal võis soe kudum päästa kaevikus istuva sõduri elu.
Esimene maailmasõda muutis peaaegu kõiki eluvaldkondi. Järsk pööre toimus ka moes: ikooniks tõusis seninägematu figuuri ja soenguga naine. Noores Eesti Vabariigis katsuti samuti ajaga sammu pidada.
Esimese maailmasõja kindralid uskusid, et läänerindel kujunenud patiseisu saab murda ainult ennenägematu arvu suurtükkide abil. 1916. aastal võeti kasutusele uus ja hävitav suurtükiväetaktika, mis tekitas jalaväe ette liikuva tulevalli.