Kirik "kasvatas" inimesi häbipingis ja häbipakus
Omal ajal pandi patustajad kirikus häbipinki istuma või kiriku ukse taha häbipakku. Ja kuuldavasti oli see üpris mõjus "kasvatusvõte".
Häbipingid võeti Eesti kirikutes kasutusele 1641. aasta paiku ning inimesi pandi neisse 1764. aastani. Rahvasuu on häbipinki ka mustaks pingiks kutsunud.
Häbipink oli enamasti teistest kiriku pinkidest kõrgem, mustaks värvitud, ning seisis enamasti kiriku ukse ligidal seina ääres. Vajadusel viidi see aga kiriku keskele või sellisesse kohta, kus kõik kirikulised seda näha võisid.
Häbipinki pandi enamasti suguliste eksimuste, aga ka muude süütegude pärast ja häbipingis pidi süüalune olema koguduse ees põlvili. Tavaliselt pandi süüalune häbipinki üheks kuni kolmeks pühapäevaks, sõltuvalt loomulikult süü suurusest.
Seotud lood
Omal ajal oli pastoritel oluline koht eestikeelse kirjasõna levitamisel ja kirikhärrad olid ka usinad luuletajad. Kummalisel kombel on Kadrinas ametis olnud kaks meie kirjandusloo seisukohast väga olulist kirikuõpetajat.
Viru-Nigula kiriku ette keset jalgteed on maetud omaaegne Alutaguse praost ja Viru-Nigula pastor Friedrich Immanuel Arvelius. Rahvasuus on põlvest põlve edasi antud legendi praostihärra surma kohta.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele