Keskaegse Tallinna eliit korraldas detailideni läbi mõeldud pidusid ning sõi ja jõi, nii et maa must.
Sel veebruarihommikul ärkas Urban Dene vara. Pühavaimu kiriku kella seitse lööki kaikusid veel pilkases pimeduses, kui ta oma paljad jalad suleteki alt elukambri põrandale libistas. Barbara ümises midagi kinnisilmi ja mees jättis ta voodisse unehõlma. Altpoolt vöörusest kostis juba toiduvalmistamise hääli, sulane ja tüdruk sõnelesid omakeeli, kuid ootusärevus kammitses täna Urbani muidu nii laitmatut söögiisu. Ees seisid vastlajoodud, millest ta oli osa võtnud küll mustpeana, kuid mitte Suurgildi täieõigusliku liikmena.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kes on loomult rõõmus, seda ei saa keegi muuta – nii ütles keskaegse Suurgildi peokorraldaja šaffer. 15. ja 16. sajandil kogunes Tallinna kõrgseltskond aasta lõpus gildimajja jõulujootudeks. Seal voolasid vein ja õlu, proovida sai peeneid idamaiseid vürtse ning nautida parimaid roogi. Vahepalana sai tantsupõrandal samme harjutada. Õhtu ei möödunud aga kakluseta.
Laskmisvõistluse võitja – see, kes suutis linnu ridva otsast alla lasta – sai auhinnaks hõbedast papagoi. See oli aga rändauhind ning järgmisel aastal anti see jälle laskurite uuele kuningale.
Alljärgnevalt meenutame tähtsamaid või värvikamaid sündmusi, mis on Eesti ja maailma lähiajaloos juhtunud detsembrikuus.