Tänapäeval seostame me sageli plekkseppa torulukksepaga, kuid esialgu valmistas plekksepp õhukestest plekitükkidest laternaid ja ämbreid. Seppa, kes tagus plekki, hakatigi nimetama plekksepaks. Alles 18. sajandil hakkasid plekksepad ka renne ja vihmaveetorusid valmistama. Seda soodustas seadus, mis tuleohutuse eesmärgil keelas vihmaveerennide valmistamise puidust. 19. sajandil lisandusid plekksepa tööde hulka ka katuste katmine ja torutööd. Allolevalt pildilt näed, kuidas plekksepad vanasti töötasid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
19. sajandil polnud seebitegu perenaisele ohutu tegevus. Ajapikku muutus see väljaõppinud käsitöölise ametiks.
Keskajal oli mõõga valmistamine niivõrd spetsiifiline töö, et harilik sepp võttis selle harva ette.
Raekoja platsil 1953. aasta suvel toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel otsiti tõendeid eestlaste vallutuseelsest asulast.