Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehteleiud jutustavad linlaste uskumustest
Raekoja platsil 1953. aasta suvel toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel otsiti tõendeid eestlaste vallutuseelsest asulast.
Arheoloogid on juba aastakümneid diskuteerinud eestlaste võimaliku Tallinnas paiknenud muinaslinnuse ja selle asukoha üle. Aastail 1952 ja 1953 toimusid Toompeal ja Raekoja platsil suuremahulised arheoloogilised kaevamised, mille eesmärk oli tõestada, et eesti käsitööliste ja kaupmeeste linnatüüpi asula tekkis Tallinna alale juba 10.–11. sajandil. Selle tagamõte oli lükata ümber müüt, et Tallinna vallutasid ja rajasid 1219. aastal Waldemar II ja taanlased.
Seotud lood
Umbkaudu 8. ja 9. sajandi vahetusel ehk viikingiaja alguses Kagu-Eesti maapõue jäänud hõbeaare on erandlik nii oma sisu kui ka omapärase leiukoha tõttu.
Sakala põhjaosa muinaseestlaste üliku ja väepealiku Lembitu kodulinnuse asukoht Lõhaveres on välja andnud mitu tähelepanuväärset aaret.
Varasel viikingiajal visati soodesse kulda jumalate meeleheaks ning kalmesse kaevati hõbevarandusi eesmärgiga neid kord ise teises ilmas kasutada.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele