Mis sai hunnide kuningast Attilast?
Hunnide hõimuliidu juht Attila oli 5. sajandi Euroopas verejanu ja brutaalsuse sünonüüm. Ta juhtis asiaatlike rändrahvaste liidu väge ajavahemikul 434–453 mitmes rünnakus Euroopale, ja lõi riigi, mis laius Volgast ja Kaukaasiast kuni Reinini ning Taanist Doonauni.
Attila hukkus mõistatuslikel asjaoludel. Attila abiellus Ildikoga, kes oli oletatavasti germaanlanna. Üks versioon jutustab, et Attila jõi end pulmaööl purju, kukkus ninaverejooksu tõttu kokku ja lämbus omaenda veresse. On ka võimalik, et Attila mõrvati. Attila surma järel lagunes ta võimas hunnide riik.
Seotud lood
Puude aastarõngaste uurimine näitas, miks hunnide kuningas Attila oli sunnitud ründama võimsat Rooma riiki.
10. sajandi lõpuks olid viikingiaja suurimad ja tugevaimad suguvõsad omavahel sõlmitud abieluliitude kaudu üksteisega tihedasti seotud. Vereside oli tugev, ent võimuiha ja reeturlikkus panid pereidülli pragunema. Selle tagajärjel algas Põhjalas verine võitlus võimu pärast.
Viikingikuningas ei julgenud kunagi aega maha võtta, et lihtsalt puhata. Juba enne koidikut oli ta üleval, et meelitada ülikuid, planeerida röövretki ja premeerida oma liitlasi, kes teda võimul hoidsid. Magama sai kuningas alles kaua pärast päikeseloojangut. Kui valitseja ei suutnud rahvale jõukust tagada, oli rivaal valmis talle kohe noa selga lööma.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele