50 dollarit skalbi eest
1849. aastal värvati Texase palgasõdur John Glanton tapma apatši indiaanlasi ja tema jõuk sööstis verisesse lahingusse. Kui nad rohkem indiaanlasi enam tappa ei suutnud, hakkasid nad mõrvama ettesattuvaid talupoegi.
John Glanton ja tema mehed olid sel 1849. aasta päeval läbimas Mehhiko Sonora osariiki. Valitsus oli nad palganud apatši indiaanlasi tapma ning pagasis oligi jõugul 37 kuivatatud skalpi, mille eest nad läksid nüüd pearaha välja nõudma. Kuigi nad oleksid saanud päris suure summa, ei olnud nad rahul. Juba pikka aega polnud skalpide hankimine õnnestunud ja Glantoni jõugul, kelle hulgas oli ka noor ameeriklasest desertöör Samuel Chamberlain, oli seljataga ebaõnnestunud jaht. Nad polnud suutnud tappa ühtki indiaanlast ning nad olid ka ise kaotanud 11 meest.
Seotud lood
19. sajandi lõpus harrastasid siuud vaimutantsu, mille abil nad lootsid preeria valgetelt tagasi võita. Ameeriklased tõlgendasid seda indiaanlaste sõjakuulutusena ja vastasid Wounded Knees relvadega.
Hispaania sõjaväe tuuma moodustasid pikkaaega Euroopa parimad sõdurid, keda oli treenitud kaasaegses s õjakunstis ja karastatud lahinguis. 16. ja 17. sajandil läksid tuhanded neist konkistadooridena Lõuna- ja Kesk-Ameerikasse. Nende relvad ja taktika osutusid indiaanlaste omadest palju paremaks.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele