Öeldakse, et loomal on looma aru. Lõviosal inimestest puudub teadmine, kuidas looma pea sisse näha. Aga tegelikult oleks seda vahel vaja.
Nendel Carl Sarapi pildistatud notsudel pole küll selle looga midagi pistmist, aga küllap tegid nemadki oma seatempe.
  • Nendel Carl Sarapi pildistatud notsudel pole küll selle looga midagi pistmist, aga küllap tegid nemadki oma seatempe.
  • Foto: Tallinna Linnamuuseum
Ajalehes Virulane ilmus 7. juunil 1930 kaks loomadega seotud lugu. Esimene oli traagiline, teine aga halenaljakas.
Paasvere mõisa karjatallis ründas endise mõisniku Maydelli sugupull 62-aastast karjast Aleksander Kulli. Loom purustas sarvehoobiga mehe pealuu ning trampis jalgadega ribid sisse.
Kull oli Maydelli juures karjaseametit pidanud juba päris pikka aega ning oli pulliga tuttav. Väidetavalt oli see küll vahel naistele kallale kippunud, kuid Kullile varem mitte kunagi.
Nüüd selgus, et endised põhud on juba sealaudas ja ühtlasi sellega ka raha. Mindi siis ühiselt lauta vaatama. Sead olid paari kolme tunni jooksul päris põhjaliku töö teinud. „Rahakapist“ ei olnud muud järgi, kui ainult kaltsutükid.
Kui sead välja aeti, siis tehti põhjalik läbiotsimine, mille järelduseks oli hulk lõhkikistuid ja virtsaga läbileotatud rahatükke. Terveid paberirahasid, mis peale pesemist kokku võis panna, oli 83 tuhat senti, kuna ülejäänud kõik kas purud, ehk sigadele söödaks said.
60 rubla oli aga õnnelikult riidenuustiku sees ja sigadest puutumata jäänud.
Pärast olid peremees ja perenaine katkiseid rahasid poole ööni paiganud. Peale seda juhtumist olevat perenaisele peremees öelnud: „Saladusi mis peremehel on peab ka perenaine teadma.“ Ja igatahes sarnasel korral poleks niisugust juhtumist ettetulnud. Peremehel aga läksid sead 20ne tuhande ümber kallimaks.“
20 000 senti ehk 200 krooni, mille sead nahka panid, oli päris suur raha, korraliku töömehe kolme kuu palk linnas, ehk pisut rohkemgi.

Seotud lood

Kuulsad ehitised

Kuritöö ja karistus

Viikingid

Poliitika

Katastroofid

Arheoloogia

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele