Euroopa suurriigid tõmbasid Berliini konverentsil joonlauaga Aafrikas piire, külvates sellega sõdu ja konflikte, mis lahvatavad siiani.

- Kaart, pliiats ja joonlaud – see oli kõik, mida Euroopa koloniaalvõimud vajasid Aafrika ja mandri paljude rahvaste omavaheliseks jagamiseks.
- Foto: Alexander Lukatskiy / Shutterstock & Public Domain & Somebody500
Paljudel Aafrika riikidel on piirid sirgjoonelised – mõnel lausa niivõrd sirged, et need kulgevad piki laius- või pikkuskraadi isegi siis, kui ette jäävad kõrbed, džunglid ja mäed. Vastust küsimusele, miks Aafrika riikide piirid on sirged, tuleb otsida 19. sajandi lõpust, kui Euroopa suurriigid laiendasid Mustal Mandril oma valdusi, mida on nimetatud „võidujooksuks Aafrika pärast“.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Eurooplased pidasid kaua Aafrikat mahajäänud mandriks, kus inimesed kandsid taimelehtedest seelikuid ja elasid mudaonnides. Tegelikult on Aafrikas võrsunud mitu suurt tsivilisatsiooni. Erinevalt Egiptuse vaaraodest ja püramiididest on paljude Aafrika maade iidne hiilgus eurooplastele täiesti tundmatu.
Ühel 1781. aasta novembriööl hakkas Inglise orjalaev haigeid aafriklasi merre heitma. Meremehed olid veendunud, et nad võivad, nagu tihti varemgi oli tehtud, hiljem kindlustussumma sisse nõuda. Kuid seekord nad eksisid.
19. sajandi alguses otsustas Euroopa hakata Aafrikat kaardistama. Prantsuse geograafiaühing lubas 10 000 franki eurooplasele, kes jõuab esimesena legendaarsesse Timbuktu linna, kus tänavad olevat kaetud puhta kullaga. Šotlane Gordon Laing võttis väljakutse vastu, kuid tema ja raha vahel seisid verejanulised hõimud ja ahned šeigid.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht nägemaks pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on mineviku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.