Aastatuhandeid oli kuningatel ja printsidel üks eriline teener, kelle ainus töö oli härraste lõbustamine.
Vanas Roomas meeldis keisritele kojanarri ametis pidada kääbust. Tema töö oli naljade ja tembutamistega valitseja külalisi lõbustada.
12. sajandil läks ka Euroopa vürstikodades moodi kojanarri omamine. Naljamehed tunti tavaliselt ära nende värvikirevate, kukeharja ja kellukestega rõivaste järgi. Tavaliselt anti see töö kääbustele, veidrikele või vigastele ning töötasuks said nad õukonnast söögi ja öömaja.
Töö iseloom olenes vürsti kapriisidest. 18. sajandi Poola õukonna kääbusel ja kojanarril Nicolas Ferryl paluti kord õhtusöögi ajal ronida kindlusesarnase koogi sisse. Hiljem pildusid peokülalised teda maiustustega.