Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üks juhuslik matkaja leidis Bergenist 1200 aasta vanuse viikingimõõga. Arheoloogide sõnul on mõõk niivõrd tugev, et seda saaks praegugi – hoolimata roostest ja käepideme puudumisest – võitluses relvana kasutada. 72 sentimeetri pikkune raudmõõk dateeriti aastasse 750. Kui lumi ära sulab, kavatsevad arheoloogid piirkonda, kust mõõk avastati, põhjalikumalt uurida, kuna nende arvates võib sealt leida teisigi viikingiajast pärit esemeid.
Detektorist otsis Poola metsades ilmasõdade aegseid relvi, kuid leidis tuhandeid aastaid vanema eseme. Leitud pistoda on erakordselt haruldane ja pärineb ajast, mil kivist valmistatud relvad ja tööriistad hakkasid oma positsioone metallist esemetele loovutama.
Iisraeli rannikult leitud, liiva ja merekarpidega kaetud mõõga uurimine näitas, et see kuulus ristisõdijale. Tõenäoliselt väändus relv merelahingus kõveraks ja kukkus merre.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.