Prantsuse poliitikud olid veendunud, et hiigeltanki ehitamine kindlustab neile võidu maailmasõjas. Nõnda sündiski 69tonnine Char 2C. Teise maailmasõja puhkedes aga selgus, et see masin ei kõlvanud sõdimiseks.
Prantsusmaa peaminister Georges Clemenceau istus oma büroos ja dikteeris sekretärile kirja, mille kavatses saata relvastusministrile. Peaminister oli niivõrd vihane, et tema valged vuntsid värisesid.
Kui Teine maailmasõda puhkes, värbas Saksa armee erilist tüüpi sõdureid – tankikütte. Neil oli üks lahinguvälja ohtlikemaid ülesandeid: hävitada vaenlase mitmetonnised raskelt relvastatud soomuskoletised.
1942. aasta novembris tungib Saksamaa Lõuna-Prantsusmaale, et hõivata Toulonis asuv Prantsuse laevastik. Alistumise asemel annab admiral Jean de Laborde käsu laevad põhja lasta.
Tanki T-34 kiidetakse tihti hea mobiilsuse ja tulejõu poolest, ent venelaste keskendumine väikesele tootmiskulule tõi endaga kaasa suuri puudusi, mis lahingus tähendasid sageli surma.