Pronksiaegne euro oli raske saak
Pronksiaegsete leidude seas on kõige sagedasemad kirvepead ja käevõrud. Rohkem kui sadat sellist pronksiaegset leidu uurinud Hollandi teadlased väidavad, et on avastanud 4000 aastat tagasi käibel olnud Euroopa ühisraha.
Taanis, Poolas, Tšehhis, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias ja Šveitsis päevavalgele tulnud pronksiaegsed leiud on nimelt jahmatavalt sarnased. Leideni ülikooli assisteeriv professor Maikel Kuijpers selgitas: „Esiajal kasutati rahana pronksist käevõrusid ja kirvepäid. Need varased pronksiaegsed leiud on nii kuju kui ka kaalu poolest niivõrd standardiseeritud, et neid sai kasutada varase raha funktsioonis.“
Seotud lood
31 metalleset kaaluvad kokku 250 grammi. Arheoloogid arvavad, et kõik need esemed olid ühe võitluses osalenud mehe isiklikus tööriistakastis.
Detektorist otsis Poola metsades ilmasõdade aegseid relvi, kuid leidis tuhandeid aastaid vanema eseme. Leitud pistoda on erakordselt haruldane ja pärineb ajast, mil kivist valmistatud relvad ja tööriistad hakkasid oma positsioone metallist esemetele loovutama.
Läänemeresoomlaste rajatud kindlustatud asulad Eestis olid hõlmatud pronksikaubanduse võrgustikku. Täpsemini tegeldi siin Skandinaavia vanametalli töötlemisega.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele