Keskaja mõistatuslik leegiheitja, Bütsantsi keisri salapärane relv
7. sajandil laiendasid araablased kiiresti oma valdusi. Neid tõrjus tagasi üks salapärane relv – Kreeka tuli. Kõik kartsid leeke, mida ei saanud lämmatada. Põleva segu valmistamise retsept oli maailma üks kõige paremini hoitud saladus.
Kaheksa aastat pärast prohvet Muhamedi surma olid islamiusulised vallutusretkel, millesarnast polnud maailma ajaloos varem nähtud. 717. aasta septembris saabus nende hiiglaslik sõjalaevastik Bosporuse väina kaudu Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli juurde.
Seotud lood
Karmid viikingid moodustasid sajandeid Bütsantsi keisri ihukaitse. Oma pikavarreliste kirvestega kaitsesid nad teda vandenõulaste eest ja surmasid riigi vaenlasi lahinguväljal. Tänutäheks teenistuse eest nautisid nad Konstantinoopoli suurlinnaelu ja rikkusi.
4. sajandil tegid roomlased Konstantinoopolist oma uue pealinna. See oli suuruse poolest hiilgav, kuid peagi oli oodata katastroofi – linnas nimelt polnud piisavalt vett.
Türgi läänerannikult leitud üksik skelett äratas arheoloogide seas suurt tähelepanu. Kõige põhjal otsustades oli selle inimese tapnud hiidlaine, mille põhjustas vanaaja kõige suurem looduskatastroof: vulkaanipurse Thera saarel.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele