Angerja ja Tõrma varandused: ristist ja mõõgast mulda jäänud aarded
Muistse vabadusvõitluse ajal maapõue jäänud aardeid on mõnel juhul võimalik seostada sündmustega, mida on kirjeldatud „Henriku Liivimaa kroonikas“.
Kuigi mõnes Põhjala viikingiaegses saagatekstis mainitakse aeg-ajalt ka Eestit, algab meie esivanemate kirjutatud ajalugu alles „Läti Henriku kroonikaga“, milles kirjeldatakse siinse ala ristimist ja alistamist 13. sajandi algul. See on ühtlasi ajajärk, mil meil on esimest korda võimalik aarete maapõue jäämist siduda konkreetsete ajalooliste sündmustega. Näitena on toodud varad, mis on maapõue peidetud 13. sajandi esimese veerandi rahutute sündmuste keerises Harjumaal Angerja ja Virumaal Tõrma muinaskülas.
Seotud lood
Sakala põhjaosa muinaseestlaste üliku ja väepealiku Lembitu kodulinnuse asukoht Lõhaveres on välja andnud mitu tähelepanuväärset aaret.
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Kõue kandi aarded on jäänud maapõue pärast ühte 1100. aasta paiku toimunud hävitavat sõjaretke.
Viimased lood
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele