Muistse vabadusvõitluse ajal maapõue jäänud aardeid on mõnel juhul võimalik seostada sündmustega, mida on kirjeldatud „Henriku Liivimaa kroonikas“.

- © Mauri Kiudsoo / AI 4340
Kuigi mõnes Põhjala viikingiaegses saagatekstis mainitakse aeg-ajalt ka Eestit, algab meie esivanemate kirjutatud ajalugu alles „Läti Henriku kroonikaga“, milles kirjeldatakse siinse ala ristimist ja alistamist 13. sajandi algul. See on ühtlasi ajajärk, mil meil on esimest korda võimalik aarete maapõue jäämist siduda konkreetsete ajalooliste sündmustega. Näitena on toodud varad, mis on maapõue peidetud 13. sajandi esimese veerandi rahutute sündmuste keerises Harjumaal Angerja ja Virumaal Tõrma muinaskülas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Sakala põhjaosa muinaseestlaste üliku ja väepealiku Lembitu kodulinnuse asukoht Lõhaveres on välja andnud mitu tähelepanuväärset aaret.
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Kõue kandi aarded on jäänud maapõue pärast ühte 1100. aasta paiku toimunud hävitavat sõjaretke.
Kas oled valmis rännakuks läbi aja? Viasat History viib sind ajaloo suurimate mõistatuste, võimu ja kurjuse telgitaguste ning lahendamata surmalugude keskmesse. See on kanal, kus minevik ärkab ellu läbi ekspertide, teadusuuringute ja haarava jutustuse – alates antiikvalitsejate saladustest kuni 20. sajandi süngeimate peatükkideni. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.