Rootsi importraud tegi Liivimaal lõpu sooraua tootmisele
Soomaagist raua tootmine lõppes keskaegsel Liivimaal 15. sajandi alguses üllatavalt järsku. Selle põhjuseks võis olla Rootsi paremini töödeldava raua massiline import, kirjutab Mihkel Mäesalu ajakirjas Tuna.
Soomaagist raua sulatamine algas Eestis 1. sajandil eKr või 1. sajandil pKr ning saavutas kõrgpunkti 12. – 14. sajandil. Seejärel käis sooraua tootmine siinmail kiiresti alla ja lõppes 15. sajandi alguseks sootuks. Ka Läti arheoloogilised andmed näitavad soomaagi kasutamise lõppu 14. – 15. sajandil. Tõsi, soomaagist raua sulatamine taaskäivitati 17. sajandil Kuramaa hertsogkonnas, kuid siis juba välismaalt toodud meistrite käe all.
Seotud lood
Muinasaja lõpus ja veel keskajalgi kattis Eesti suure osa oma rauavajadusest kodumaisest soomaagist rauda tootes. Osa toorrauast eksporditi.
Muinasajal valmistati Eestis soomaagist rauatoorikuid, mida müüdi Ojamaa seppadele. Tihe side Ojamaaga säilis ka pärast viikinigaja lõppu.
Roomlasi peeti vanaaja terasetootmise meistriteks, kuid nüüd selgub, et arktiliste piirkondade elanikud olid selles kunstis niisama osavad.
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele