Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks heidetakse väljakutsena just kinnas?
Kindaheitmist kasutas Euroopa aadel keskajast kuni 18. sajandi lõpuni.
Tava pärineb keskajast. Rüütliks löömisel sai mees nii kõrge staatuse, et tal tekkis õigus ja kohustus karistada igaüht, kes tema au riivas. Mõne allika järgi kaasnes rüütliks löömisel peale mõõgaga õla puudutamise ka kinnastatud käega kerge löök näkku. See sümboliseeris viimast solvangut, millele võis mees reageerimata jätta. Alates rüütliks saamisest nõudis tema (ja rüütliseisuse) au iga solvangu eest tasumist. Kõrvakiil võrdus nüüdsest kutsega duellile, millest ei saanud ükski aumees keelduda.
Seotud lood
Kas mõõk, rapiir või püstol? 18. ja 19. sajandi Briti härrasmehed pidid valima relva ja kaitsma oma au. Duellid polnud primitiivsed võitlused. Ranged reeglid pidid tagama, et mõlemal duellandil oleksid ellujäämiseks head väljavaated.
Raekoja platsil 1953. aasta suvel toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel otsiti tõendeid eestlaste vallutuseelsest asulast.
Arheoloogid kaevasid välja rüütli, kes elas varasel keskajal, mil Rooma riik oli äsja lagunenud ja Euroopas valitses kaos.
Kas oled valmis rännakuks läbi aja? Viasat History viib sind otse ajaloo keskmesse – pöördeliste sündmuste, erakordsete inimeste ja seni rääkimata lugude juurde. See on kanal, kus minevik ärkab ellu läbi ekspertide, avastuste ja haarava jutustuse. Viasat History on saadaval enamikes Eesti teleoperaatorite pakettides.
Viimased lood
Sõda
Kuulsad ehitised
Suured seiklused
Kuritöö ja karistus
Elu vanal ajal
Viikingid
Religioon
Poliitika
Teine maailmasõda
Katastroofid
Arheoloogia
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele