19. sajandil leiutatud tänapäevane jalgratas andis naistele enneolematu liikumisvabaduse, kuid üks detail muutis selle kasutamise naistele pisut ebamugavaks.
Tänapäevaseid kettülekande ja õhkrehvidega ning suhteliselt madala sadulaga jalgrattaid ilmus suuremal hulgal linnatänavaile 1880. aastail. Sõiduk oli peagi kättesaadav kõigile ning andis ka naistele esimest korda vabaduse liikuda linnas ilma meeste või voorimeeste abita.
Hobuste suur suremus andis tõuke jalgratta leiutamiseks. Peagi kolistasid tänavail jooksu- ja kõrgrattad. Arstid polnud uuest sõidukist erilises vaimustuses – nende arvates kahjustasid raudsuksud naiste suguorganeid.